Tüdruk rohelises pluusis

Seda modelli maalin ma uhkes üksinduses, kedagi teist pole. Õpetaja ise on ka hõivatud näituse ülespanekuga. Aeg-ajalt pisut abistab mind või siis pühib maha ja käsib uuesti teha. Olen väga hädas. Täna, kolmapäeval polnud õpetajat üldse. Lõpuks võtsin enda kätte ja tegin nii nagu tuli. Ise olen pluusi varjudega rahul, näis mis õpetaja ütleb. Nägu ei jõudnud teha eriti, olin juba väsinud. Võrdlus fotoga näitas, et nina on liiga pikk. Loodan, et õpetaja tuleb appi. Ilmselt homme küll mitte, sest kell 17 on näituse avamine.
Neljapäeval ma jälle õpetajaga ei kohtunud. Aga mind ootas üllatus, kui ma tulin. Modell ütles, et õpetaja oli ta hommikul sisse lasknud ja siis ise jälle kunstimajja näitusega tegelema läinud. Aga ta oli poole trepi pealt tagasi tulnud ja palunud modellil mulle edasi öelda, et on mu tööga väga rahul. Vat see on juba midagi! Temal on kiitmine umbes samuti nagu tuntud suusatreeneril. Parim, et pole viga. See eilne enda kokku võtmine tasus ikka väga ära!!!
Reede hommikul ateljeesse tulles teadsin, et mu pilt tahab parandamist just näo osas. Silmad-suu olid liiga välja joonistatud ja ninaotsa valgus-vari olid valed. Lootsin, et õpetaja tuleb ka appi. Vaene õpetaja oli eelmisel õhtul istunud oma vanade õpilastega üleval poole ööni ja raske nädal seljataga nagunii. Nii ei olnud tema entusiasm mitte tavapärasel tasemel. Hakkas siis minu vigu otsima ja parandama. Kui ta on pahur, siis armastab ta parandusi teha näpuga, mitte pintsliga. Näo puhul on teada, et niimoodi jätab täpsus soovida. Palusin mõttes, et võtku ometi pintsel kasutusse. Ka see soov täitus lõpuks. Õpetaja sai oma väsimusest üle ja elas juba minu pilti sisse. Aga nagu ma kartsin, täna polnud hea päev. Modellil oli pea pesemata, juuksed, mis muidu kenasti kooldusid ja läikisid, olid nüüd rasvased vormitud salgud. Õpetaja asus minu tehtud juukseid muidugi parandama. Suutsin suu pidada, et enne oli ju teisiti. Siis muutus ilm ja muutis ka langeva valguse-varju teistsuguseks kui eile oli olnud. Õpetaja lähtus muidugi tänasest vaatest. Mõtlesin, vahet pole, ikka kasulik vaadata, kuidas ta maalib. Aga väsimus ja tujutus olid õpetaja tähelepanu nõrgendanud. Tavaliselt märkab ta näo iseärasusi ja tabab neid imehästi. Nüüd tegi ta modellile sirge kitsa nina ja kitsad huuled. Siis ma piiksatasin, et tal on alahuul ju paksem kui ülemine. Ja et ninaots on pisut püstine. Olin pingsalt vaadanud ja katsunud tabada neid iseloomulikke jooni terve eelmise päeva. Õpetaja tegigi need parandused ära. Aga ikkagi poleks ma tohtinud seda ütelda. Kuigi õpetaja mõnikord on öelnud, et miks ma ei protesti, kui midagi valesti saab, siis tegelikult see ei ole hea variant. Ühesõnaga, kui ta pintsli mulle tagasi andis, siis ütles sarkastiliselt: paranda nüüd ise ära, mis ma valesti tegin. (!!!) Ma ei osanud õieti reageerida ka, oleksin pidanud vabandama, et talle märkuse tegin. Oi-oi-oi! Kõik mu raske vaevaga teenitud plusspunktid läksid nagu vetsust veega alla.

Ülemine parempoolne pilt on minu neljapäevane tulemus, vasakul on õpetaja reedeste parandustega variant.