Näitus ise on Tartu Kunstimajas avatud kuni 16.novembrini. Keda huvitab, siis kiirustage! Miks nii lühikest aega, see sõltub juba Kunstimaja näituste graafikust. Paraku, nagu õpetaja on öelnud, ei peeta ametlikes kunstiringkondades eriti lugu sellisest kunstist, nagu selles ateljees viljeletakse. Minu jaoks on see arusaamatu, kuidas võib mitte hinnata stiili, mille eeskujude maalide väärtus aina tõuseb. Nimetan siin ainult mõned tuntumad pallaslased: Konrad Mägi, Nikolai Triik, Ado Vabbe, Eduard Wiiralt, Karin Luts, Elmar Kits, Aleksander Vardi, Ferdi Sannamees, Karl Pärsimägi jt. Nagu Heldur oma kõnes ütles, kunst nagu religioongi, ei muutu. Pildid on alati uued, aga kunst on igavene läbi aja. Moodne kunst ei välista ju klassikalist värvikäsitlust.
Nägin avamisel näost-näkku ära veel mõned autorid, kellest varem olin ainult kuulnud. Minu lemmikud sellelt näituselt olid Maris Tuulingu ja Katrin Moora pildid.
Siin on nad ise koos Heldur Viiresega näituse avamisel.
Ülemine pilt on Katrin Moora oma, vasakpoolne Maris Tuulingu oma, samuti on parempoolne tema tehtud.Kõnet peab Pallase Ühingu esimees Enn Lillemets. Ta loeb parasjagu ette stuudio vilistlase Margus Meinarti kirja Brüsselist.
Evi Gailitit olen ma näinud varemgi ja tema maale näitusel imetlenud. Lisaks on mul ka kodus mõned tema pildid.Tema oli Helduri parem käsi selle näitusel korraldamisel. Kui palju vaeva sellega kaasneb, otsida üles inimeste kontaktid, küsida nendelt pilte, toimetada need õigeks ajaks raamituna kohale, lisaks sellele veel valmistada juurdekuuluvad trükised. Ma ei tea, kas näituse bukletti, mille kujutis on loo alguses, on kõigil huvilistel ka edaspidi võimalik saada. Kuna sellel on väga ilus ateljeed tutvustav tekst, mille Heldur kirjutas, siis toon selle siinkohal ära.20 aastat Konrad Mägi ateljeed!
See kõlab uhkelt! Alustasime 10.novembril 1988.a. Jakobi mäel- tollase Laste Kunstikooli ruumides 7 õpilasega. Ateljee organiseerijaks ja käimalükkajaks oli kunstnik-poeet Indrek Hirv, keda me tänaseni kutsume "Koolijuhatajaks"! Tema töö oli tõhus: hankis ruumid, leidis sponsorid. "Laulva revolutsiooni" taustal oli ju tegemist puht rahvusliku ettevõtmisega. Kõikjal leidus õla allapanijaid. (Mõned aastad hiljem oli juba samavõrd jala-ettepanijaid).
Indrek Hirve suurimaks teeneks tuleb aga pidada Kaja Kärneri värbamist stuudio juhatajaks. Niimoodi teostus kõige otsesem vaimne side vana-Pallasega. Olles ise 8 aastat prof. A.Vabbe ateljees õppinud ja omades juba 30 aasta pikkust silmapaistvat maalija staazi, suutis ta oma erilise hingejõu ja intelligentsiga temale usaldatud ruumi täita pallasliku vaimsusega, luua tõelise ATELJEE õhkkonna,- nii vajaliku loominguliseks tegevuseks!
Nii nagu sõdade-eelset Pallast iseloomustati kahe sõnaga: vabadus + professionaalsus, on see sõnapaar ka Konrad Mägi ateljee deviisiks. Meie arvates kujutab maalikunst endast spetsiifilist visuaalset keelt ja selle valdamiseks tuleb õppida nagu iga keelt, alates a-st ja b-st. Peab tundma grammatikat ja süntaksit, õiget hääldust, sõnavara. Ateljeesse ei tulda mitte kunsti tegema, vaid õppima. Toimub tõsine natuuri-stuudium, arendatakse puht manuaalset oskust. Treenitakse nägemisaparatuuri, saadakse "nägijaks". Tegemist on ju visuaalse kunstiga.
Ja - last but not least - värv kui maalikunsti põhiline substants. Värvikool, värvikultuur, koloriit kui isikupära vahetu väljendaja.
Õieti tahaksime oma ateljeed nimetada -
ÕPETATUD MAALIMISE SELTS.
Lõpetuseks paar sentensi:
"Õlivärvidega maalimine on nõnda raske, et hakka või kunsti tegema !" (Sass Suumann)
"Kunstnikuks sünnitakse, maalijaks tuleb õppida!" (Kaja Kärner)
Teie Heldur Viires
Mis ma oskan sellele lisada? Siin on kõik öeldud, mis meie ateljee kohta käib. Kui keegi tunneb, et just seda tahaks ka tema kogeda, siis võtke teadmiseks: uusi õpilasi võetakse stuudiosse ikka vastu, kui inimesel tõsine huvi on!
No comments:
Post a Comment